Artikli koostajad: Kadri Grišakov ja Miret Tuur
40 Eesti maastikuehitajat – ja arhitekti käisid augusti lõpus kahepäevasel ekskursioonil Tamperes, kus tutvuti erinevate inspireerivate maastikuehituslike objektidega. Koju kaasa toodud uued teadmised annavad tuge edasi sammuda suunas, mille Soome on valinud – pika plaani ja terviklahenduste järgimine, hea koostöö maastiku kujundamisel riigi, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete vahel.
Eesti Maastikuehitajate Liidu korraldatud Tampere ekskursioonil osalejad tõid välja mitmed õppimiskohad valdkonnas: uute materjalide ja taimede kasutuse, materjalide kasutamise ratsionaalsuse ja taaskasutuse. Tuli tõdeda, et Soomes on paljud tööd mehhaniseeritud, tekkis kindel teadmine, et maailm liigub tehnika poole. Geodeesia andmed sisestati ekskavaatorisse, objektidel ei ole vaja eraldi aeganõudvaid mõõtmisi teha. Pöördpead oli masinate standardvarustuses.
Hea koostöö kohalike omavalitsustega
Soome maastikuehitusettevõtete koostöö kohalike omavalitsustega on tihe, sujuv ja inimlik. Omavalitsuste poolt on väga hea suhtumine maastikuehituse valdkonda, kuulatakse ettevõtjate arvamusi ning vajadusi, nö käiakse sama jalga.
Tampere on kiiresti kasvav ja linnal on head eeldused arenguks. Nägime, et ehitusjärgus on uhked suured infraobjektid ja massiivsed projektid, mille teostamisel on maastikuehitajatel oluline osa. Eestil on siit palju õppida. Samas tuleb meenutada, Soome on iseseisev olnud kauem ja pikemalt arenenud, Eestis on need etapid ja ühiskondlikud protsessid veel läbi käimata. Tampere areng on poliitiline otsus (näiteks see, et autod viiakse linnast välja), linnakeskkonda vaadatakse terviklahendusena ja arendusi tehakse koos tervikuna. Pikk plaan on kõige aluseks, mille peale on eelnevalt nimetatu rajatud. Lisaks poliitilisele otsusele on visionäärid nii kohaliku omavalitsuse kui ka maastikuehitusettevõtjate tasandil.
Ettevõtte tugevus on töötajatele pideva hariduse pakkumine
Tamperes võõrustas ekskursiooni Soome juhtiva maastikuehituse firma VRJ Edela-Soome tegevjuht ja Euroopa Maastikuehituse Assotsiatsiooni ELCA president Henrik Bos. Ettevõttes peamiselt kasutatavaks keeleks on inglise keel, kuna 90 protsenti töötajatest on välismaalased tööjõu puuduse tõttu. Firma koolitab töötajaid ise, oluliseks peetakse, et töötajad on oma eriala spetsialistid ning meeskonnatöö on organiseeritud tugevate objektijuhtide poolt. Hästi koolitatud töötajad on firma tugevuseks.
Tampere on Soomes üks kiiremini arenevaid piirkondi, kus fookuses on jätkusuutlik ja roheline linnakeskkond
Nägime mitmeid Tamperes arendatud rohealasid. Üheks heaks näiteks oli Ranta-Tampellani piirkond , mis on Tampere elurikkuse arendamise alguspunkt. Piirkonnas esimesena rajatud park – Massunlastenpuisto pärjati 2021. aastal parima maastikuehitusliku projekti tiitliga Soomes. Massunlastenpuistos on maastikku ja rannajoont kujundatud piirkonnast vabanevate jääkmaterjalide abil. Ringmajandus on mänginud olulist rolli ka pargi teistes materjalivalikutes. Näiteks on pargis kasutatud vanu sillutuskive ja rannavallid on tehtud rannikutunneli lõhatud kividest.
Lisaks mitmesugustele tegevustele on pargis rikkalikult taimeliike – siia on istutatud 70 tuhat lillesibulat. Pargi istutusalade lähtekohtadeks on olnud rikkalik liikide valik, linnalooduse mitmekesisuse edendamine, visuaalne ilu erinevatel aastaaegadel ning rannaäärse atmosfääri rõhutamine.
Massunlastenpuisto. Koht, kus Tampere elurikkuse arendamise alguspunkt (esimene projekt, mis rajati). Parim maastikuehituslik projekt Soomes 2021.
Majadevahelised sillutatud alad muudetakse järk-järgult taskuparkideks, kus taaskasutatakse sillutiskive. Kogu piirkonna sademevesi kogutakse kokku ja suunatakse läbi istutusalade ja -sõelmete filtri tagasi järve.
Teiseks heaks näiteks oli Näsin puistosilta (tõlkes Näsi pargisild). 2016. aastal viidi sillalt autovoog ära ning otsustati kahest maanteesillast üks muuta jalutusrajaks ja puhkealaks. Silla pikkuseks on 225 meetrit ja sild on veidi üle 14 meetri lai, see on jagatud erinevateks liikumis- ja puhkealadeks. Sild on muudetud pargilaadseks keskkonnaks oma värviliste asfaldimaalingute, piknikulaudade, puidust terrasside ja istutustega, mis kasvades rannikumaastikule rohelust toovad.
Selline maastikusild sobib hästi ümbritsevasse keskkonda ja jätkab pargilaadset voolavust alade vahel. Mitmekülgses haljastuses on kasutatud kohalikku graniiti ja lainelist kivimüüri. Haljastus on olnud üks disaini lähtepunkte ning haljasalad jätkuvad kogu pargisilla ulatuses. Taimed on valitud nii, et isegi kasvades ei varjaks nad Näsijärvi maastikku ja et suvel alati midagi õitseks.
Näsin puistosilta – endine maantee sild, mis on ümber kujundatud lineaarpargiks
Teisel ekskursiooni päeval jätkusid avastusretked põnevatesse Tampere piirkondadesse. Külastasime Härmäla uuselamurajooni, kus tutvusime Tampere kinnisvaraarenduse telgitagustega. Kõikide kortermajade hoovialad on rajatud parkimismajade katustele, sillutistest vähemalt 30 protsenti peavad olema vett läbilaskvad ning ühistud on kohustatud kokku koguma kogu vihmavee ning selle puhastama enne immutamist. Populaarseimaks immutussüsteemiks on vihmapeenrad.
Tutvume Härmälä uuselamurajooniga. Kõik õuealad on loodud parkimismajade katusele. (korterelamu pilt)
Raiutud puit taaskasutatakse linnamööbli disainis
Arendatav Aaretti Niemineni park asub Tamperes Pühajärve ääres. Suvel on järve paigaldatud kaitsekardin, et vältida vee häguseks muutumist. Järvepõhjast välja kaevatud mass asendati kruusa ja liivaga ning ujumisrand muudeti liivaseks. Lisaks siluti järsku kallast, et sellel oleks mugavam kõndida. Piirkond sai juurde suurepärase rekreatsiooni ala, mis annab kinnisvarale väärtust juurde.
Aaretti Niemisen puisto. Jäätmaa muudetakse kauniks rekreatsiooni alaks.
Riietuskabiinide pidulik avamine
Pühajärve ääres külastasime ka Hatanpää Arboreetumit. Arboreetumiala algab roosiaiast ja jätkub Vihilahti pargis. Arboreetum on puuliikide park, kus on eksponeeritud mitmesuguseid puid ja põõsaid ning mida hallatakse pargi või parkmetsana. Taimede teaduslikud ja soomekeelsed nimetused leiab taimedele kinnitatud nimesiltidelt. Pargi keskel asub suurejooneline pikalt õitsev püsikute ala. Lainelisse peenrasse on istutatud mitmesuguseid suvelilli. Varasuvel õitsevad rododendronid ja asalead, aga ka roosipõõsad. Hilissuvel võtavad õitsemise järje üle hortensiad. Pargis on veel veeala, kiviktaimla ja ürdiaed, kus saab näha vastavasse keskkonda sobivaid taimeliike.
Huvitav kogemus oli retk Tampere kuulsa aedniku Karl Johann Gauffini nimelisse parki, mida hakati rajama paar aastat tagasi. K. J. Gauffin oli 19. sajandil esimene Tampere linnaaednik ja rajas tollal linna olulisemad avalikud aiad. K.J. Gauffini park koosneb erinevatest osadest, mis paiknevad põhja-lõuna suunaliste marsruutide vahel ja mida ilmestavad puuderead. Esimeses etapis on parki rajatud grillimis- ja istumisala ning muruplats. Ehitamisjärgus on mänguväljak ja vaateala.
K.J.Gauffin Park
